13012181530

Читать онлайн «Keelatud puudutus»

Автор Пола Грейвс

Maddox naeratas, mis tekitas tema pronksikarva põskedesse lohukesed. Iris tundis rinnus ootamatult külgetõmmet. „Vabandust. Oleksin pidanud selle avamata jätma. Ma toon sulle uue. ”

Iris raputas pead. „Pole midagi. ” Ta hakkas püsti tõusma, kuid siis tabas teda uus valuhoog ning ta vajus tagasi toolile.

„Ma toon sulle uue,” kordas Maddox kindlalt.

Iris vaatas, kuidas mees baarileti juurde läks ning uue vee tellis. Mees maksis sularahas ning tõi naisele avamata pudeli. Iris avas pudeli ning võttis sõõmu.

„Kas sa magada oled saanud?” küsis Maddox.

Iris silmitses meest ettevaatlikult. „Kui halb ma välja näen?”

Maddox haaras teise veepudeli ning võttis sõõmu, enne kui rääkima hakkas. „Sa näed väsinud välja. Veidi kahvatu, aga mitte halb. ”

„Ma tahan vaid Sandrine’i üles leida. ”

„See on ilus nimi. ” Maddox osutas laual olevale fotole. „Kena tüdruk. Võib-olla ta kohtas siin kedagi…”

Iris raputas pead. „Ta oleks mulle teate jätnud. ”

Maddox kummardus naise poole, tema muie oli ülemeelik. „Armastus paneb su oma nimegi ära unustama, kullake. ”

„Ta oleks mulle teate jätnud,” kordas Iris kindlalt, sundides oma pilgu mehe põselohukestelt mujale pöörama.

„Anna talle aega. Võib-olla jätabki. ” Maddox tõmbus tagasi, vajudes lodevalt istmel allapoole. Üks liivakarva lokk vajus talle silmile; ta lükkas selle tagasi ning jäi uuesti naist vahtima. „Sul ju on koht, kus ööbida, eks?”

Iris noogutas rutakalt. „Ta oli juba meid hotelli sisse kirjutanud. ”

„Siis on hästi. ” Maddoxi hääl muutus leebemaks, nagu oleks ta rääkinud lapsega.

„Võib-olla peaksid kuni õhtuni oma toas olema. Siinne päike pole selline nagu Ühendriikides. ”

„Ma elan Alabamas. Kuumus pole mulle tundmatu. ” Iris tundis end otsekohe rumalana, et oli enda kohta nii palju paljastanud.

„Mina olen Georgiast,” ütles Maddox rõõmsal häälel. „Vean kihla, et sa poleks seda arvatagi osanud, mis? Olen oma aktsendi kaotamise kallal vaeva näinud. ”

Iris ei suutnud vaikset itsitust tagasi hoida.

Maddox naeratas talle, näidates uuesti põselohukesi. Iris tundis kõhus pitsitust. „Nii on parem. Naer on parim ravim, nagu räägitakse. ”

„Mina olen Iris. ” Naine naeratas sunnitult.

„Tore sinuga tutvuda, Iris. Järjekordne ilus nimi. ”

Iris ei teinud komplimendist välja. „Kas sa oled siin puhkusel?”

„Ei, ma elan siin aastaringselt. ”

„Sest Georgia ei olnud piisavalt kuum?”

„Suvel on Georgias palavam kui siin. ” Maddox vajus sügavamale kohvikutooli. „Siin Mariposal on aastaringselt kena. Kunagi pole nii palav, et meretuul ei suudaks ergutada, ning kunagi pole nii jahe, et peaksid rihmikutega sokke kandma. ”

„Kuidas siin troopilisel saarel ära elada?” küsis Iris, andes uudishimule järele.

„Elatakse tänu usaldusfondile, kullake. ” Maddox naeris. „Või siis tänu kummalistele töödele, mis saadaval on. ”

„Milliseid kummalisi töid sa teed?”

„Ma ei näe ilmselt usaldusfondi kasutava mehe moodi välja?”

Iris punastas oma oletuse pärast. „Vabandust…”

„Ma töötan turvamehena. Siin ja seal. ”

Salapärane, mõtles Iris, ettevaatlikkus taas maad võtmas. Ta oli viimase paari minuti jooksul end liiga vabalt tundnud. Üksinda võõras kohas olles pole valvsuse kaotamine just kõige targem tegu.