Читать онлайн «Kadunud väike tüdruk»

Автор Brian McGilloway

Originaali tiitel:

Brian McGilloway

Little Girl Lost

2011

Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Kogu raamatut või ükskõik millist osa sellest ei ole lubatud reprodutseerida, paljundada ega levitada ükskõik millisel viisil või milliseks otstarbeks ilma autoriõiguse valdaja kirjaliku loata.

See on ilukirjanduslik teos ja autori kujutlusvõime vili. Kõik seosed olemasolevate sündmuste, kohtade või isikutega on täiesti juhuslik kokkusattumus.

Kaane kujundanud Reet Helm

Toimetanud Anu Murakas

Korrektor Inna Viires

First published 2011 by Macmillan, an imprint of Pan Macmillan, a division of Macmillan Publishers International Limited

Raamatu nr 11293

ISBN (PDF) 978-9949-84-339-8

ISBN (ePUB) 978-9949-84-572-9

Benile, Tomile, Davidile ja Lucyle

1. peatükk

Puude vahel liikus päris kindlasti miski. Mees oli nüüd juba mõned hetked teadlik olnud silmanurgast tabatud kergest hääletust liikumisest, põiklemas lume taustal vertikaalsete mustade puutüvede vahel. Algul oli ta keeldunud seda tõena võtmast, pidades liikumist lumehüpnoosi tagajärjeks, mis oli tekkinud liiga pikast vaatamisest läbi tuuleklaasi paistvasse lumehelveste järelejätmatusse langemisse.

Kui Michael Mahon Prehenisse viivale künkale jõudis, pani ta jälle sisse esimese käigu. Pärast käiguvahetust teadis ta peaaegu kohe, et see oli vale liigutus. Ta tundis, kuidas piimaauto rattad tema all tühjalt ringi käima hakkavad, nägi veoki nina teeserva poole kaldumas. Ta laskis gaasi lahti ja vajutas mitu korda pidurit, üritades armutut külglibisemist peatada, kuid sellest polnud kasu. Ta teadis, et rattad on blokeerunud, ja ikkagi vajus veok külgsuunas, tee peal tahapoole libisedes ja viimaks kaugemas teeservas peatudes.

Vandudes seiskas ta mootori ja hüppas kabiinist maanteele. Otse tema taga laius iidse metsamaa serv, mis mitme miili kaugusel Prehenist ulatus kuni Gobnascale’ini välja.

Tänavalaternate valgus peegeldus lumelt tagasi, valgustades metsa kaugemale, kui sellisel öötunnil tavaline. Puude mustad oksad olid lume kasvanud raskuse all kohati kooldu vajunud.

Ennast tahtmatult võbistades pööras Michael tähelepanu jälle piimaautole. Ta võttis labida, mida just selliseks hädaolukorraks auto tagaosas hoidis. Rattaid lumest puhastama kummardudes märkas ta silmanurgast jälle metsas liikumist.

Oli küll külm, ent kananahk, mis äkki ta käsivartele ja selgroole tekkis, sundis teda võpatama. Labidat kahe käega kõigutades pööras ta näoga metsa poole, hirm juba kõhukoopasse kogunemas.

Metsaservast tuli lagedale üks laps. Tüdruku pikad ning maapinna valgel taustal väga tumedad juuksed paistsid olevat läbimärjad ja langesid lahtiselt õlgadele. Ta nägu oli ümar ja kahvatu. Tal oli seljas pidžaama. Jaki rinnaesisele oli midagi kirjutatud. Jalad olid paljad.